Mis on SSD?

SSD ehk välkmäluketas (Solid State Disk) on üsna sarnane mälupulkadele ja mälukaartidele. SSD on ainult pisut teistsuguse tehnoloogiaga valmistatud ja peab rohkem vastu pidevatele ülekirjutamistele.

SSD-l puuduvad liikuvad osad, on ligi kümme korda kiirem kui traditsiooniline kõvaketas ja arvuti käivitub SSD-lt paremal juhul mõne sekundiga, mida pöördeid üles võtva kõvakettaga kunagi ei juhtu.

SSD on tavaliselt sama mõõtu kui HDD, kuid ainult selleks, et seda saaks panna arvutisse samasse sahtlisse tavalise kõvaketta asemele. See töötabki siis nagu tavaline kõvaketas, kuid on oluliselt kiirem ja liikuvate osade puudumise tõttu hääletu ja töökindel. Väga õhukestel arvutitel ja hübriidarvutitel võib SSD olla ka nö sisseehitatud ehk seda ei saa vahetada.

Mis on SSD eelised võrreldes kõvakettaga?

Kunagised SSD puudused ehk kõrge hind, lühike tööiga ja väike maht on kõik aja jooksul tasapisi kaduma hakanud, ehkki hinnas ja mahus võib veel kõvaketas olla õige pisut SSD-st parem. Muus osas aga teeb SSD kõvakettale juba selgelt ära ja need muud omadused kaaluvad enamasti paar pisemat puudust üles.

SSD on oluliselt kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördumiseks ei ole vaja mehaaniliselt midagi liigutada. Andmed saadakse alati enamvähem ühesuguse kiirusega kätte, ükskõik kus need mälus ka ei asuks.

Ajad on muutunud ja SSD-l säilivad andmed nüüd isegi kauem kui kõvakettal. Räägitakse, et elueaks võiks olla kuni 200 aastat, kuigi seda pole keegi veel praktikas saanud tõestada.

Ka igapäevasel kasutamisel tavalises arvutis peab SSD kirjutamistsükleid vastu nii palju, et üht andmekandjat võiks kasutada aastakümneid. Selleks ajaks ilmselt oled ostnud omale juba uue arvuti ja tõstnud andmed ümber suuremale SSD-le.

Kuna puuduvad liikuvad osad, on SSD-d töötamisel hääletud. See võib olla oluline argument näiteks kodus kasutatava süleri juures.

Liikuvate osade puudumise tõttu on SSD-d ka kergemad ja tarbivad vähem voolu. Seega sobivad need eriti hästi õhukestesse mobiilsetesse arvutitesse, kus iga gramm on arvel.

SSD-d kannatavad paremini lööke ja magnetvälja. Seega, kui arvutiga ollakse karmimates tingimustes, maksab igal juhul valida SSD. SSD-d salvestavad infot igale poole andmekandjale ühtemoodi, seega pole probleemiks fragmenteerumine, mis suuri kõvakettaid aeglustab, kuna mitmesse kohta kirjutatavad suured failid tuleb lugeda ja kirjutada mehaanilist kirjutuspead erinevatesse kohtadesse liigutades. Kõvaketas on fragmenteerudes aeglasem, SSD aga ei muutu aeglasemaks, kui hakkab täis saama.